Rannikuala kasvab kinni pilliroo ja muud liiki puhmastikega, mis kitsendavad ja vähendavad veekogu. See omakorda toob kaasa veel tugevama kinnikasvamise ja lõpptulemusena veekogu soostumise. Reaalseks probleemiks on kinni kasvavad veehoidlad ja järved, kust linnaelanikud saavad oma joogivee.
Osa Eesti ja Venemaa piirist kulgeb piki ranniku- või jõepiirkonda.
Paljud kaldaalad on kinni kasvanud ning seal pole võimalik vee äärde minna, rajada ujumiskohti, paadiga randuda ega kala püüda.